Igal aastal haigestub vähki rohkem kui 8000 Eesti inimest (allikas: Tervise Arengu Instituut). Haigus puudutab või on puudutanud tõenäoliselt iga Eesti peret otseselt või kaudselt. Samas on oluline, et inimesed ei elaks hirmutundes, kartes diagnoosi ning tehes seetõttu näiteks otsuse mitte minna sõeluuringule.

Ootame lugusid inimestelt, kes on põdenud vähki, elavad praegu vähihaigusega, on just saanud diagnoosi kui ka lähedastelt, kes on olnud toeks ja näinud lähedalt vähihaige muresid ja rõõme. Me soovime et inimesed, kes on kogenud ja kokku puutunud vähiga, saaksid jagada oma lugusid neile, kelle kogemus on värske ja teadmatus suur, ja neile, kel on huvi selle teema vastu. Oodatud on nii värsked kui ka varem, aastaid tagasi juhtunud lood. Kui Sa tunned, et Sinu lugu võiks kedagi aidata, siis pane see kirja ja saada meile. Kogutud lood jäävad Eesti Tervisemuuseumi arhiivi, kus aja jooksul tekib neile uurimisväärtus. Saadetud vähiloo avaldame autori nõusolekul siin lehel.

Oma lugu on võimalik sisestada nii anonüümselt kui oma kontaktandmetega. Korraldajad jätavad endale õiguse lugusid enne avaldamist toimetada või lisada vajadusel spetsialisti kommentaar.

MIKS JUST VÄHILOOD?

Vähidiagnoos on midagi sellist, mida keegi ei oota, keegi ei ole selleks valmis. Keerulistes olukordades otsivad inimesed abi. On loomulik ja hea, kui saad abi professionaalidelt, kuid samamoodi on oluline saada psühholoogilist tuge neilt, kes on sama tee läbi käinud. Vähilugude kogumise eesmärk on anda võimalus lugeda teiste inimeste kogemusi samadest probleemidest. Vähk on Eestis surma põhjuselt südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal: igal aastal registreeritakse Eestis ca 3800 vähisurma juhtu, mis moodustab ligi veerandi kõigist surmadest.

Vähidiagnoos ei ole surmaotsus. Tänaste ravimeetoditega võib vähk olla krooniline haigus. Näiteks rinnavähi varajasel avastamisel on võimalik haigus ka 100% võita.

Kaugele arenenud ja taastekkelise haigusega on oluline väärtustada elu vähihaigusega ja seda aega, mis on elamiseks antud: iga haiguselt võidetud päev, nädal, kuu või aasta on väärtus nii haige kui tema lähedaste jaoks. Iga elu on väärtus.

Abistavad küsimused, millele mõelda lugu kirja pannes:

• Kuidas jõuti diagnoosini?
• Milles seisnes ravi ja kui oli, siis milliseks kujunes järel-, taastusravi?
• Millist abi vajasite?
• Mis oli Teie jaoks kõige raskem hetk? Mis aitas Teil jagu saada hirmust?
• Kas ja kuidas muutus teie igapäevane tegevus?
• Kas tervishoiusüsteemi erinevates etappides oli abi teile piisav? Kui on kitsaskohti, palun kindlasti kirjeldage.
• Millest tundsite enim tuge ja rõõmu?
• Kuidas lähedased teid aidata said? Või olite hoopis teie nendele (lähedasele) toeks?
• Missugustele küsimustele otsite siiani vastuseid ja kust saite pädevat infot haiguse kohta?
• Tagasi vaadates, kas teeksite nüüd midagi teisiti või milline oleks Teie soovitus samas olukorras olevale inimesele?

Vähilugusid koguvad Eesti Tervisemuuseum koostöös professor Hele Everausi, Eesti Vähiliidu, Tervise Arengu Instituudi ning Roche Eesti, AstraZeneca Eesti, Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaali, Bayeriga.

INFO JA KONTAKT:

Eero Kruusmaa
Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja
e-post: eero@tervisemuuseum.ee